Kaevandussektor variseb ohtlikul kiirusel

Kui mullu kukkusid globaalsete kaevandusfirmade kasumid kolinal, siis hiljutine ettevõtte SNL Metals & Mining uuring näitas, et 2015. aasta alguses pole olukord paremaks muutunud. Uuringu kinnitusel jätkavad tähtsamad sektorid ka järgmistel kuudel langust. Kannatada saavad nii vase, kulla, hõbeda, koobalti, nikli, plaatina ja tsingi kaevandamisega seotud ettevõtted.

FEDi otsus pani väärismetallide hinnad tõusma

Möödunud nädalal oli investorite tähelepanu suunatud USA Keskpanga Avatud Turu Komitee teadaandele. Keskpank loobus sõnast „kannatlikkus“ ja see andis märku, et peagi saab nullprotsendiliste intressimäärade ajastu läbi.

Üldiselt oli keskpanga seisukohavõtt suhteliselt pehme. Seda iseloomustas ka turu reaktsioon – nii kulla kui hõbeda hind tõusis loetud minutite jooksul üle 1 protsendi. Kuna keskpank on pigem äraootaval seisukohal, siis mõjub see kulla ja hõbeda hinnale toetavalt. Aprillis väga suure tõenäosusega veel intressimäärade tõstmist ei toimu.

Teisalt mõjub väärismetallidele survestavalt ka tugevnev dollar. Üldine reegel on, et tugevam dollar tähendab madalamat kulla hinda ja vastupidi. Selle tõttu on aasta algusest kulla hind ka 1,3 protsenti langenud. Kulla spot-hind on 1192,6 dollarit untsist ja see on viimastel nädalatel tasapisi kerkinud. Hõbeda hind tõuseb samuti ning unts hõbedat maksab umbes 17 dollarit.

Tööstused täbaras seisus

Teistel toorainetel aga nii hästi ei lähe. Madalate toormehindade tõttu on tugeva surve alla sattunud nii metalli- kui kivisöetööstus.

"Lühiajaline surve hindadele on püsiv. Peamiselt on selle põhjuseks Austraalia tööstus, kus mahud on suured ning kulud madalad," ütles Westpaci vanemanalüütik Justin Smirk.

Umbes 17 protsenti USA kivisöekaevandustest ei suuda praeguste hindade juures ennast ära majandada. Nad on sunnitud tegevuse ajutiselt peatama või üldse lõpetama, selgub investeerimisfirma Wood Mackenzie tururaportist.

Wood Mackenzie ütleb, et suur osa kivisöetööstusest on ohus just Apalatšide piirkonnas. Praeguste hindade juures töötab kahjumiga lausa 72 protsenti sealsetest kaevandustest. Investeerimisfirma analüütikute sõnul peaks olukorra paranemiseks juhtuma üks kahest: nõudlus hakkab tõusma või pakkumine hakkab langema.

Sellele lisaks püsivad madalal ka maagaasi hinnad. Maailmaturul on maagaasi hind kukkunud detsembri algusest üle 30 protsendi. See tähendab, et energiatootmisel vahetatakse järjest enam maagaas kivisöe vastu, mis vähendab kivisöe nõudlust ja mõjub hindadele omakorda survestavalt.

Rauamaagi hinnalangus nõuab Rootsis ohvreid

Ka rauamaagi hind kukkus eelmisel aastal 50 protsenti ning on tänavu langenud juba 24 protsenti. Möödunud teisipäeval saavutas rauamaagi hind madalaima taseme alates 2008. aastast. Tähtsaima leppehinna alusel maksab tonn rauamaaki alla 60 dollari.

Niisugune hinnalangus on nõudnud ka ohvreid. Rootsi riigi omandis olev rauamaaki kaevandav ettevõte LKAB teatas eelmisel kuul, et vähendab kesise kasumi tõttu töötajate arvu 400 võrra. Praeguseks on madalate hindade tõttu hätta sattunud ka rootslaste Dannemora Mineral AB, mis on tootmise ajutiselt lõpetanud.

"Dannemora Mineral AB on otsustanud tootmise peatada seniks, kuni ettevõte saab oma likviidsusprobleemid kontrolli alla," kirjutas ettevõte hiljuti avaldatud pressiteates. Ettevõttel on olnud kaevanduste rahastamisega probleeme juba mitu aastat.

Paljud analüütikud on kindlad, et kuigi suurema osa toorainete hindade jaoks on põhi juba saavutatud, siis ei kehti see kivisöe ja rauamaagi kohta. Selles valguses prognoositakse ka Austraalia suurematele kaevandajale inetut tulevikku.

Morningstari analüütik Matthew Hodge hoiatas, et kui kaevandajad ei lõpeta omavahelist võistlust ega kärbi tootlust, on lool kurb lõpp. „Kui suured rauamaagi kaevandajad ei loobu mõtteviisist, et kui meie ei tooda, teeb seda keegi teine, siis annab see löögi kogu tööstusele,“ märkis Hodge.

Morgan Stanley kärpis hiljuti oma varasemaid toorainete hinnaprognoose – nikli hinnaprognoosi langetati 19% võrra, vase oma 14% ja rauamaagi oma jäeti samale tasemele praeguse hinnaga. Panga hinnangul maksab rauamaagi tonn tänavu keskmiselt 57 dollarit ning see tõuseb järgmisel aastal 65 dollarile ja 2017. aastal 71 dollarile.